Honest

Lilies for a bridal bed
Roses for a matrons head
Violets for a maiden dead
Pansies let my flowers be
On the living grave I bear
Scatter them without a tear
Let no friend ,however dear
Waste one hope, one fear for me.

Leevikesele (klassikaaslase palvel loodud)

kas enam vastu vaatad
kas veel sa koidust laulad
kui mitte ,kohe kaotad
kõige mida harjutand auga
sillerdaval hommikul kuis ootas eha
mil laulad luigepaarist ,kes kena
püssilasuga on kõrgustelt võetud
kaks hinge on maapinnal laotud
Kuid laula kauem kuni jätkub häält
et mälestus ei kaoks siit hallilt maalt...

Thinking

Like the ghost of a dear friend dead
is time long past
A tone which is now forever fled
A hope which is now forever past
A love so sweet it could not last,
was time long past

Soovitati lisada

Lainetesse vajuda tahan
et kuulda poleks minu kaja
see mis kostub kui mõte hajub
rütmitunne värssides nüüd kaob
ja oma põlastavale vaole
lahkel sinisilmsel loal
ütlen teile mis arvan ma
sest ilmast halli taeva all
Ei ta meenuta mu kodupaika
pole tundnud tema õrna maiku
kuid mu unes kõrgilt kaikub
see tavalisus võlvi all
kui Atlas seda hoiab ülal
Miks siis tundub mulle praegu
et lasub raskus peal, vaegu
õilsad kaalud minu vaevad
enne kui lõppevad hellad päevad
Kajakana tahan naasta
sinna kus ei kohta saasta.
kus teelisteks vaid kuusetipud
mida sa,sõber, sööma kipud
kuigi kaugele must olla soovid
tea taevakinnitusest ikka hoolid
sest ilus on puutumatus
koledus vaid määramatus



Unustusse vajuge
igavikku kaduge
Kurvad mõtted hajuge
Surmajõkke vajuge
sest olen vaba teie võimust
paadis olles hõiskan rõõmust
sest kuivana randa jõuan
elult ainult ühte nõuan
Kõik või mitte midagi
vastan teile isegi
Ülemlind kes ööbikuna
rändab ilmas lõputuna
Leida austust ta ei taha
arm on valdand tema keha
muusika vastu mis rahutus
oodis kajab kasesalus
Vaatan , otsin pole vahet
nägemata jääb, mõistmata tahet
milles seista soovin oksa all
ja laulaks ööbik minu peal
Aga lahku eemaldu
metsa tumedusse ju
kus ei kosta inimeste sumin
kus puhas talvelumi...




Rahus paikneb vana lootsik
ootan mil minuni tooksid
kallima kes kaugel läänes
ootan mina kuristiku äärel
ootan mil kannaksid hääle temani
et vaikiks see kuni suveajani
kuid linnud need kõlada lasevad
tühised laulud mis kaugusse kajavad
kuis ei püüaks ma ei juhtu eal
see pidupäev mu hinge kohal
tuul mu sõnu ei mõista
õnnetusest ta vaid kriiskab
ning murrab rukkipäid
kuis vali torm laevu häid
Milleks laulad sina samast
suvest, armsamast,temast
kui me sõbrad ,ööbiklind
miks tummad hääled
kas ei tuvasta sa mind
-laena mulle oma häälepaelad
et anda armsamale saaks laulu
ilma rõõmu pakkumata talle
ma oma retke ei talu


Peitub ainsas sügavikus
võti pikka igavikku
kus kuldsepaistes lagendikus
ükski piisk taevast tilgu
Pilved ei varja päikseaurat
mesipuu pakub keelekastet
puhkevad õide kordamööda
saateks leevikese lauluga
Laiskuse kingib meile suvepäike
mure soojusest on üliväike
kalad vees kahisedes rändavad
rõõmuhetki ei talu ,kannatavad
mälus neil ei püsi hingeseisund
armastus mäluta igavesse seiskund
Ahmivad nad toitu, vett
üleni pimeduses et
ei valgust eales näeks
paistes saab nõrkus väeks
Pelgavad õnnetud valgust
ramm neist ei valguks
Kui joosta poleks millegi eest
hüppaks kald õnnis jõeveest
Tunneksid et pole halb
Õndsus..... kalk!?!

Ingel (sõbra palvel)

Ülal Alpides seisvat järsaku jääl
kõver külmand mänd, vana hiiglapuu,
keset hangede lund, mida kuhjand sääl
kõle tuiskude tuju
ning torm ,kel ju väsiv undav hääl,
ümber härmatand okste sääl aastaid ju
aina järgivat , järgivat lagedal mäel
üht tiivulist kuju.


Ja kui öö on kuiv ja taevas saab selgeks
ja kui koolukasted tukuvad soos,
kuuleb sosinaid rändur,nii armsaid ,et helgeks
lööb öö nägu päev
hõbenägemust näeb- oma kadunut näeb-oma kalli
särasalkude lendu koidikuhoos,
ning siis virgudes märkab - tõrjund on halli
ööhämara päev...

The girl I love( she got long black wavy hair)

The mountains mingle with the river
and the river with the Ocean
The winds of Heaven mix for ever
with a sweet emotion
Nothing in the world is single
all things by law divine
In one spirit meet and mingle
Why not I with thine?



See the mountains kiss high Heaven
and the waves clasp one another
no sister flower would be forgiven
if it disdained its brother
and the sunlight clasps the Earth
and the moonbeams kiss the sea
What is all this sweet work worth
If you kiss not me?

a thought

Dancing days are here again
as the summer evenings grow
Dont need anything but a cup
fiiled of Heineken,isnt it fun

Väsinuna

Taaskord lärm ei köida
ja rahu mu randa ei satu
Ootan kas eal võlv läidab
nirvaana mil ei pole katus
Rakmed väsind argivaevast
ja otsin ikka selgest taevast
miskipärast ei ma näe
et kumaks taevast vastu kaja
mis andnud jätkuks väe.
Näen ka eha lõpuks haja.
Loodan ikka et tulevikus leian
selle kes rännumõtte heidab
mu peast ; kisub mind teele
rahmeldavale tuliveele
otsing maailmas kus keha
pole vangivalvur enam
vaid vabastatud vaim
ainest päästetud sai.
Ei kehavalud muretsema pane
eesmärk püham tulevane
mis masinast hoolitseda
kui seatud talle töötada
argielu sea veelkord nii
et ei luhtuks kiiruses mu viis
-kuna õnnelik on teie sõber
avastand ta õilsa tõe
keha nõrk, vaim pole nõder
vaid laugleb üle Stixi jõe
Jaatab ainust pühadust
õnn kui keset sekeldust....

Lodevust hing ei õigusta
hetkes mil keha rõõmustab

To P . J 1 1 C

And what is love? It is a dull dress´d up
For idleness to cosset, nurse and dandle;
A thing of soft misnomers, so divine
That silly youth does think to make itself
Divine by loving , and so goes on
Yawning and doting a whole summer long
Till miss´s comb is made a pearl tiara,
then Cleopatra lives at number seven
And Anthony resides at Hampton Square.
Fools!If some passion high have warmd the world,
If Queens and soldiers have played deep for hearts
It is no reason why such agonies
should be more common than the growth of weeds.
Fools! make me whole again that weighty pearl
The Queen of Egypt melted and I´ll say
That ye may love in spite of beaver hats.

Vaikus (austatud sõbra palvel)

Vaikus sa kes mässad nootide vahel
ei tee vahet inimkonna pahel
vaid lõpus vaikusesse haarad
ning puhverdiselt kesta koorid
et sätendaks igavene ilu
mis kui vaikus varjuvilus
loond ta kaosest kõik me noodid
loorberpärjas kõik pooltoonid
sest selguse vaikus kõigele pakub
puhkavad ka selles me rakmed
kui vooland maasse meie jõud
kuis peale valku oled
rahustav vihm peale põuda

(Balli meenutades) Indolence

So ,Three Ghosts adieu! Ye cannot raise
My head cool-bedded in the flowery grass
For I would not be dieted with praise
A pet lamb in a sentimental farce!
Fade softly from my eyes,and be once more
In mask-like figures on the dreamy urn;
Farewell! I yet have visions for the night,
And for the day faint visions there is a store;
Vanish ,ye Phantoms! from my idle spright,
Into the clouds and never more return!

sonnet 2

I cannot see what flowers are at my feet,
Nor what soft incense hangs upon the boughs,
But in embalmed darkness,guess each sweet
wherewith the seasonable month endows
The grass ,the thicket and the fruit tree wild;
White hawthorn , and the pastoral eglantine;
Fast fading violets coverd up in leaves
And mid May´s eldest child,
The coming musk rose , full of dewy wine,
The murmurous haunt of flies on summer eves.

Sonnet

Why did I laugh tonight?no voice will tell:
No God , no Demon of severe response,
Deigns to reply from Heaven or from hell.
Then to my human heart I turn at once.
Heart! Thou and I are here sad and alone
I say why did I laugh ! O mortal pain!
O Darkness! Darkness! ever must I moan,
To question Heaven and Hell and Heart in vain.
Why did I laugh?I know this Being´s lease,
My fancy to its utmost blisses spreads;
Yet Would I On this very midnight cease,
And the world´s ensigns see in shreds;
Verse, Fame, and Beauty are intense indeed,
But Death intenser - Death is LIfe´s High meed.

To Sleep

O soft embalmer of the still midnight
Shutting with careful fingers and benign
Our gloom-pleased eyes embowered from the light
Enshaded in forgetfulness divine:
O soothest sleep! if so it please thee, close
In midst of this thine hymn my willing eyes,
Or wait the amen, ere thy poppy throws
around my bed its lulling charities.
Then save me or the passed day will shine
Upon my pillow, breeding many woes,-
save me from curious Conscience that still lords
Its strength for darkness, burrowing like a mole;
Turn the key deftly in the oiled wards
And seal the hushed Casket of my Soul.

In the evening

Tis the witching hour of night
Orbed is the moon and bright
And the stars they glisten, glisten
Seeming with bright eyes to listen-
For what listen they?
For a song and for a charm,
see they glisten in alarm
And the moon is waxing warm
To hear what I shall say.
Moon keep wide with thy golden ears-
Hearken stars and hearken spheres!
Hearken though eternal sky!
I sing an infant´s lullaby
A pretty lullaby!
Listen, listen, listen, listen,
Glisten, glisten, glisten, glisten
And hear my lullaby!

Närtsind puu

Ma vaatand kaua sinu lehti
mis kurvastusest aina pehkind
Ning sinuga koos igatsend
suve sooja,kuis lehitsend
puhmaga kaetud olid,
ja täitsid vaikuse helid
leevikese muretu sonetiga
täidlase kuid õrna heliga
Ei kevad sinu pungad vabasta
Ei soojus päikesest kalluta
Su lehed lähemale ilmale
ja õied muuta viljale
Mis leevikese kes talvel karmil
kui nälg lumevaiba sunnil
Sind armastus ,mis linnulaulus
ahelunud pungad kuldses auras
rakmed talvised vabadusse suunab
ning kuivand oksad
suveks muudab
Kuid ootamast sa ei väsi
ei lõikavad tuuled südant räsi
Su kannatatusel lõpp on silmapiiril
Näe! Aina kõrgemal Helios heidab kiiri
Ja leiab sinuni su armsam tee
musitseeriv leevike
Ja siis ma tean on saabund kevad
neile kahele on pühendatud ehad...

Ood linnule

Kuulsin sind ma hajumas
su hääl verevalt kadumas
Ning otsin silmadega mina sind
vaatand lõputult ent pole leidnud
Oo jäta palun oma retk
tiirle veel kerglevalt üks hetk
Jäta lootus mulle ainult hell
et kõland tummilt pole kell
mis igaviku aega meile mõõdab
ja täis tiksund raibetena söödab
kotkastele kes muusikat pole kuulnud
ning lauluilus lummatud
veetnud pole lõputult unistades
vaadates ja hellitades
lootuskiirt et kusagil
peitub metsasalu halukil
kus saateks laulad Apollole
ta kuldse kauni lüürale
Kaugusesse
palun lenda
Ära linnas
enam konda
siirdu metsa vaikusesse
emalooduse saavutusse
nng lendan sulle järgi ma
Luuletiibadel mis nägemata (pimedaile)
l

Kaaslastele kosmoses

Kuis näinud oleksite imelisi
roose mis taevas killustunud
latenaid teel värvis lillelisi
teadke meelesegadus puistunud
Ning kui ta teist ei lahku eal
naisena kes mäetipul laternaga
vaatab otsa ,pilgust ;tean
loeme kartuses me õhinaga
siis valjus ahastuses jalamil
mõtelda on aega küll
teadmatuse tallamisel
kui habras kõrgendikul lill
Miks siis toimub meeltes see
rabelema, tulise veena keeb
rahu lahkund alatiseks
pühadus hetkeliseks
õrnsinine pungil mägine õis
kuidas neid mu kuristikku tõugata
võis
ah mägist värskust tundmata
ma mäge siiani pühaks pean

mõtisklused(eksprompt)

Teate vaiksel öisel tunnil
Bacchuse ja Pani sunni
valitseb üks raske mõte minus
kui kohutav on määramatus
Kas igavikus tühjas
kus miski täitvalt kuhjas
oma ämblikniiti mis keelab
kõik muusika vaikuse teele
Kas kosmoses kus kõle tuul
valitseks viis merenümfi suul
kas seal kus kaob rütmis laul
vajuksid kinni muusa silmalaud
kuid kuulakem ses imelises vaikuses
tumehallis pimeduses
kostub muusika saatana kõrvule
ja vangipitseri vajutab õlule
koolimaja mis haridust vaid paberil teab
meeled , vaimud rebasena ninapidi veab
teadke ikka kolmepealised
kui lootusetud retkelised
kes pärale eales ei jõua
teilt sõbrad muud ei nõua
liituge muga maal
kus laul ei lõpe eal
ning ootan teid kaaslased
veini kastate huuled täidlased
mu mureks jätke ainult üks
veini hulk jääb piirituks
sest avas oma aiad lõpuks
Hesperiit ,võõrale tõmmuks,
viies läbi Atlase aedade
toonud meieni - Kevade

Kool

Kool vaid ühte tarkust meile annab
meid tundmatusse aina kannab
Miskit muud me koolivangis tea:
tund lõpeb õige pea
Vabaduse meilt kui viljavihu lõikab
ning kaarnad sööma hõikab
Vaadake on raisand õpilane
mis taevavõlv on loovutanud talle
Miks istume koolis teadmata
Kas tähed jäävad säramata
kas kui põleks vangla karm
mida kaitseb lepapargi sarm
vabaneks ahelaisse kinnitatud
ning mälu k´list tembeldatud
ei jää mu vabadus sest vanglast rüvetatud
meel mis tervendab ; küllalt hüvetatud
tunnid mil väsind rakmeid puhkasin
ning linnulaulu lepaoksalt kuulatasin

About me

Nothing would I do
but scribble poetry-
Just took
an ink stand
in my hand
and a pen
big as ten
in the other.
And away in a Pother
I runned
To the mountains
and fountains
and ghostes
and Postes
and witches
and ditches
and wrote
in his coat
When the weather
was cool,
fear of gout
and without
when the weather
is warm
as the charm
when we choose
To follow one´s nose
To the north ,
To the north,
To follow one´s nose
To the north

Simplicity

Welcome joy, welcome sorrow
Lethe´s weed and Hermes´ feather
come today and come tomorrow
I do love you both together!
Fair and foul I love together
Meadows sweet where flames are under
and giggle at a wonder
Nightshade with the wood bine kissing
serpents in red roses hissing
Cleopatra regal dress´d
with the arpis at her breast
Dancing music, music sad
Both together ,sane and mad
Laugh and sigh and laugh again
Oh the sweetness of the pain!
Muses bright and muses pale
Bare your faces of the veil
Let me see and let me write
of the day and of the night.

To Hope

When thunder of war is roaring
when bullets around me fly
when rage of the tempest pouring
bends the billowing sky
yet shall my heart, to fear a stranger
cherish its fondest waits for thee
this dear reflection disarming danger
my love is breathing a prayer for me

Summer sleep

What is more gentle than a wind in summer?
What is more soothing than the pretty hummer
That stays one moment in an open flower,
And buzzes cheerily from bower to bower?
What is more tranquil than a musk-rose blowing
In a green island, far from all men´s knowing?
More healthful than the leafiness of dales?
More secret than a nest of nightingales?
More serene than Cordelia´s countenance?
More full of visions than a high romance?
What, but thee Sleep? Soft closer of our eyes!
Low murmurer of tender lullabies!
Light hoverer around our happy pillows!
Wreather of poppy buds, and weeping willows!
Silent entangler of a beauty´s tresses!
Most happy listener! when the morning blesses
Thee for enlivening all the cheerful eyes
That glance so brightly at the new sun-rise.

An ode to the sea

It keeps eternal whisperings around
Desolate shores, and with its mighty swell
Gluts twice ten thousand Caverns, till the spell
Of Hecate leaves them their old shadowy sound.
Often in such gentle temper found,
That scarely will the very smallest shell
Be moved for days from where it sometime fell,
When the last winds of heaven were unbound.
Oh ye! who have your eyes vex´d and tir´d,
Feast them upon the wideness of the Sea;
Oh ye! whose ears are dinn´d with uproar rude,
Or fed too much with cloying melody-
Sit near some old Cavern´s Mouth and brood,
Until ye start, as if the sea-nymphs quir´d!

Sprite of Fire

By thee, Sprite, I will be guided!
I care not for cold or heat;
Frost and flame, or sparks, or sleet,
To my essence are the same;
But I honour more the flame.
Sprite of Fire,I follow thee
Wheresoever it may be,
To the torrid spouts and fountains,
Underneath earth-quaked mountains;
Or, at thy supreme desire
Touch the very pulse of fire
With my bare unlidded eyes.