Kuis näinud oleksite imelisi
roose mis taevas killustunud
latenaid teel värvis lillelisi
teadke meelesegadus puistunud
Ning kui ta teist ei lahku eal
naisena kes mäetipul laternaga
vaatab otsa ,pilgust ;tean
loeme kartuses me õhinaga
siis valjus ahastuses jalamil
mõtelda on aega küll
teadmatuse tallamisel
kui habras kõrgendikul lill
Miks siis toimub meeltes see
rabelema, tulise veena keeb
rahu lahkund alatiseks
pühadus hetkeliseks
õrnsinine pungil mägine õis
kuidas neid mu kuristikku tõugata
võis
ah mägist värskust tundmata
ma mäge siiani pühaks pean
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment