Teate vaiksel öisel tunnil
Bacchuse ja Pani sunni
valitseb üks raske mõte minus
kui kohutav on määramatus
Kas igavikus tühjas
kus miski täitvalt kuhjas
oma ämblikniiti mis keelab
kõik muusika vaikuse teele
Kas kosmoses kus kõle tuul
valitseks viis merenümfi suul
kas seal kus kaob rütmis laul
vajuksid kinni muusa silmalaud
kuid kuulakem ses imelises vaikuses
tumehallis pimeduses
kostub muusika saatana kõrvule
ja vangipitseri vajutab õlule
koolimaja mis haridust vaid paberil teab
meeled , vaimud rebasena ninapidi veab
teadke ikka kolmepealised
kui lootusetud retkelised
kes pärale eales ei jõua
teilt sõbrad muud ei nõua
liituge muga maal
kus laul ei lõpe eal
ning ootan teid kaaslased
veini kastate huuled täidlased
mu mureks jätke ainult üks
veini hulk jääb piirituks
sest avas oma aiad lõpuks
Hesperiit ,võõrale tõmmuks,
viies läbi Atlase aedade
toonud meieni - Kevade
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment