Mis kaunim kuldsest õhtust vaikses varjus
puudub ehal kiituse narru
peale talve leevikese hingeke taas harjus
sooja kumaga räästtarrul
Olgu pealegi me lahutajaks talv mis külmana
vereva rütmiga püsis aokumana
ning läitis servalise laeka Alkmene süles
kisu hambad lõvil, kes su ilu kord nülib
ära ilu laekast lahku eal
ning igaviku nektarit jooma pead
julge rind mis tuksub noor
heldelt kinke loorina kui dvoor
Ilu igavene sulle laulab parim koor
mille seadnud kes Gefesti kilbil
lubab kõlada sel paafossilbil
Harfist ei tekkind sa kas tead
ta keel
altarihümne kuuldavale seab
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment