Tundide kaupa vestelda pole mõtet
kadund mulla alla olete igaveseks
te puhkepaika lilled istutan kesaks
et tunneks lind lennult sinavat lõket
Laulab kõrvadele mis kunagi kuulekad
viisile mida mängis akordion
mänglevad õied, meelelised tuules nad
küllap ekslevale viis kuuldav on
Tea igatsen sin, sinu pilk kallim elust
mälestustes suvistes elad sa
lapsepõlves olin, nüüd vanemana melust...
varjude kuningriigis sihita
rändad sa ning mina leinan siin
muretusse minevikku mõtted viin
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment